Üldinfo ja nõuanded

Lähedase surm on raske sündmus, mis võib lähedastes tekitada ajutist peataolekut või abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda.

1. Kõigepealt tuleb surm fikseerida.

Seda teeb arst (perearst, töövälisel ajal kiirabi) väljastades surmatõendi. Kui surmajuhtum toimus raviasutuses või hooldekodus, väljastab surmatõendi raviasutus või hoolekandeasutus.

2. Otsustage ärasaatmise viis.

Kui lahkunu pole avaldanud selgeid soove oma ärasaatmise korraldamiseks, peavad lähedased otsustama, kuidas lahkunuga talitatakse.

Inimese viimsele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel erineval viisil, milledest meil Eestis on enim levinud urnimatused ja kirstumatused.

Enamuses meie kultuuriruumi maades on saanud valdavaks Urnimatus. Ka Eestis on urnimatuste osakaal järjest kasvanud. Urnimatuseid saab pidada mitmel erineval viisil:

  •  Urnimatus  lahkumistseremooniaga peale tuhastamist.  Kõigepealt lahkunu tuhastatakse ja seejärel korraldatakse hüvastijätutseremoonia ja urni matmine või säilmete puistamine leinajatele sobival ajal, kohas ja vormis. Üha enam leviv tegutsemisviis. Korralduslikult lihtne ja emotsionaalselt tasakaalukam.
  • Urnimatus lahkunu ärasaatmisega ennem tuhastamist  ( ärasaatmine kodus, kodukoha kabelis, kirikus või mõnes muus sobivas leinaruumis). Peale tseremooniat transporditakse lahkunu krematooriumisse tuhastamisele ning saatjad lähevad peielauda. Hilisem tuhaurni matmine või tuha puistamine toimub siis kas ainult oma perega või kutsutakse ka tseremoonia läbiviija. Tavaliselt hoitakse urni mõnda aega kodus ja lõputseremoonia peetakse kõigile leinajatele sobival ajal.

Kui olete otsustanud korraldada  urnimatused,siis:

Võtke ühendus krematooriumiga (555 12311 või linnuteecremo@gmail.com) ja krematoorium korraldab surnu transpordi krematooriumisse ja hoidmise kuni tuhastamiseni.

  • Kirstumatus. Kirstumatusel sängitatakse lahkunu põrm kirstus maamulda. See on traditsiooniline matmisviis, kuid sageli mitte kõige mõistlikum. Maetakse ainult kalmistule ja vabade kohtade nappusel võib juhtuda, et ainus võimalus on „peale matta“, see tähendab, et lahkunu sängitatakse kellegi säilmete peale. Kuna lahkunu tuleb sängitada mõistliku aja jooksul võib juhtuda, et viimasest hüvastijätust jäävad kõrvale paljud lähedased, kelledel planeerimatu kohaletulemine pole lihtsalt võimalik. Ilusa matusetalituse võib rikkuda halb ilm või paukuv pakane. Tähtsusetu pole kahauaplatsi hilisema korrashoiu kohustus.

 3.  Registreerige surmajuhtum. Seda tuleb teha 3 päeva jooksul.

Surmajuhtumid registreeritakse perekonnaseisuasutuses:

  • maavalitsuses maakonnakeskuses
  • valla- või linnavalitsuses, kohalikus omavalitsuses
  • Tallinnas Harju Maavalitsuses või Tallinna Perekonnaseisuametis

Surma registreerimiseks esitatakse eelpoolnimetatud asutusele:

  • arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • surnu isikut tõendav dokument

Surma saavad registreerida:  abikaasa, sugulane, hõimlane või lahkunuga koos elanud isik.

Surma registreerimisel koostatakse surmaakt ja väljastatakse surmatunnistus.

4.  Esitage surmatunnistus tuhastajale. Tuhastajale esitatakse Surmatunnistuse original, millest tuhastaja teeb koopia ja see säilitatakse koos tuhastamislepinguga tuhastaja arhiivis. Tuhastamine, e. krematsioon toimub peale surmatunnistuse esitamist.